Klassivälise ürituse ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs

Üritus toimus 2. klassis  07.03.14

Teema:  “TEE HEADUST!”

Eesmärk:

- moodustada laste mõtetes mõiste "headus";

- laiendada õpilaste teadmised headusest ja tema rollist meie elus;

- töötada, et väljaehitada ühtset meeskonda;

- arendada õpilastel vastutustundlikku suhtumist inimestele;

Vahendid: vanasõnad, raamatud, pildid, makk, paberpuud, paberpäike, värviline paber, käärid, viltpliaatsid,

Ettevalmistava etapi kirjeldus: Enne seda üritust emakeele tunnis loeti jutustust headusest, kus lastega räägiti, mis on headus, kas meie elus on see tähtis. Kodutööks anti leida vanasõnu headusest. Mõned õpilased pidid valmistuma luuletuse ilmekalt lugemist.

Selle ürituse jaoks ma leidsin luuletused, laulud, mõtted, mis on headuses. Lapsed tõid vanasõnad, mina valmistasin nendest kaarte ühe ülesande jaoks. Tegin paberist kuus puud, mida kleepisime seina peale ürituse jooksul. Ürituse jaoks oli vaja veel päikest ja lille, neid ma ka valmistasin ette.

Üritus toimus pärast tunde kell 15.00, lapsed jõudsid käia kodus ja ümber riietuda.

Klass oli kaunistatud ürituse jaoks: tahvlil pildid, riiulil näitus raamatutega headusest, toolid ja lauad panin ka teismoodi, kui tunnis, sest lapsed pidid istuma rühmas.

Ürituse sisukirjeldus: Ürituses oli kuus punkti, igas punktis oli vaja rääkida, vestelda, arutleda. Iga punkt oli seotud mõne ülesannega. Esimesena kui tulid, lapsed osalesid loteriis, kes mis rühmas istub. Selle ajal kui lapsed istusid oma rühmadesse mängis rahulik muusika.

Enne mina lugesin lastele luuletuse “Доброта“, ja hakkasin lastega rääkima, mis on headus. Pärast pakusin neile vene kirjanikude mõtted headusest ja küsisin, mida õpilased sellest arvavad, kas nad on nõus nendega. Rääkisin lastega, kuidas on vaja kasvatada headust ja kas ongi meie elus see üldse oluline.

Ja kui õpilased vastasid, et see on tähtis, pakusin neile kasvatada meie klassis headuse aeda.

Üks ülesanne - üks puu.

1.“Vanasõnad headusest” Jagasin laste vahel kaardid vanasõnadega, nad pidid leidma lause algus ja lõpp. Kui kõik oli tehtud, seinale istutasime meie esimese puu. Ja kõrvale kleepisime kaardid vanasõnadega. Ürituse jooksul meie valisime mõne vanasõna ja seletasime seda tähendust.

2. “Hea süda” Ette valmistatud õpilased ilmekalt lugesid luuletuse  М. Садовского «Доброе сердце». Ja iga rühm  pidi valima vanasõnadest, mis võiks sobita selle luuletuse kohta. Ja kui nad seletasid ja põhjendasid me otsustasime, et võiks istutada veel ühe puu.

3. “Kus on headus” Iga rühm pidi kirjutama ühetüvelised sõnad sõnaga ДОБРО  või väljendid selle sõnaga (добродушный, доброта, добросердечный, доброжелательный, добрососедство, добропорядочный, доброго здоровья, доб­росовестный, добронравный, добрый день и др.) Lehed kuhu nad kirjutasid olid tehtud puulehtede moodi. Ja pärast istutasime veel ühe puu ja kleepisime need lehed sõnadega.

Kui lapsed panid lehed puu peale mängis laul «Будьте добры»

4. “Hea käitumine” Igas rühmas oli vaja vestelda oma vahel missugused head asjad nad tegid nädala jookul, valida ühe last, kes jutustas sellest teistele. Ja pärast kõik koos kooris ütlesid “ Me kõik oleme tublid!”

Mina vestlesin nendega sellest, et on vaja alati aidata teineteist, et kui sa täna aitad kedagi homme tema aitab sind. Ja jälle istutasime ühe puu.

Ette valmistetud õpilane luges luuletuse „Что ты сделал хорошего?“ (Л Татьянuчева)

5. „Head sõnad“  Pakkusin lastele „pahad“ sõna, nende ülesanne oli leida antonüümid

«грубый», «злой», «жадный», «бессердечный», «лживый», «жестокий». Ja kui paarid olid leidud panime neid päikese kiirdele, selleks et nad soojendaksid meid klassis.

Edasi mina lugesin neile katkendeid raamatust Григория Остера «Вредные советы». Klassis toimus arutlus, kas see on õige ja kuidas on vaja käituda.

Ja kui kõik said midagi rääkida istutasime puu.

6. „Sõpruse puu“ Õpilane luges Н. Тулуповой   «Доброта» ja pärast rühmas seletasid, mis vanasõna sobiks selle luuletuse kohta. Puu aeda.

Ja kui meie aed oli istutatud mina pakkusin veel kaunistada lilledega. Iga rühm lõikas lilled välja ja sisse kirjutasid head sõnad, soovitused sõprale. Ja kaunistesid meie aeda.

Mina andsin aega selleks, et lapsed võiksid tutvuda sõnadega.

Tunni lõpus kõik koos laulsid «Дорога добра» (сл. ,Ю. Эн­тина, муз. М.Минкова

Ürituse analüüs.

Mina viisin ürituse läbi praktika lõpus sellepärast, et enne ma püüdsin parem tutvuda lastega. Selle ürituse eesmärgid olid rääkida lastega inimeste heade iseloomujoonedest, kuulata mida õpilased ise sellest arvavad ja kasvatada head suhted klassis. Enne oli tehtud valmistustöö: lapsed õppisid ilmekalt lugeda, olid valmistatud vahendid. See ettevalmistamine aitas korralikult viia ürituse läbi. Kõik, mis oli ette mõeldud tuli välja ja kõik toimus täpselt ajajooksul.

Üks poiss jäi natuke hiljaks ja kui tuli ei teadnud, mis rühma istuda oli segaduses.  Tema sõber pakkus talle istuda koos temaga ja me jätkasime edasi.

Lapsed olid huvitatud istutada puid, sest siis klass sai ilusamaks. Ja me otsustasime, et edasi õpetaja koos lastega kasutab neid puid oma töös.

Lapsed olid rõõmsad, kõik hea meelega ja aktiivselt osalesid ürituses.

                        

Nüüd on vaba aeg ja mina võin kirjutada ja kirjeldada oma praktikat. Minu praktika oli 2. B klassis oma koolis. Klass on hea ja sõbralik. Mulle väga aitas õpetaja andis soovitused. Selles klassis ma vaatasin seitse tundi ja andsin kokku 30 tundi.
Minu esimesed tunnid olid detsembris ja viimased veebruaris. Ja viimasel päeval 7.03.14 mul oli veel klassiväline üritus. Ürituse teema oli "Tee headust!" eesmärgid olid: moodustada laste mõtetes mõiste "headus"; laiendada õpilaste teadmised headusest ja tema rollist meie elus; töötada, et väljaehitada ühtsed meeskonda; arendada õpilastel vastutustundlikku suhtumist inimetele.

Oma ajal mina juba töötasin klassijuhatajana. Ja aeg jookseb, lapsed muutuvad.
Sest et mina töötan koolis juba mittu aastat ei või öelda, et praktika tõi mulle midagi uut. Mina töötan koolis, suhtlen vanematega ja kui juhtub lahendan probleeme. Minu arvatest kõige suurem probleem on see, et lapsed ei taha õppida, aga vanematel ei ole aega olla oma lastega.
Lapsed tulevad kooli ja tihti juhtub, et kaasas ei ole mingit kooliasja. Mõned vanemad ei kontrolli, mida laps võtab kooli kaasa.
Selles klassis on reegel "Aita oma sõpra!" ja kui juhtus, et keegi midagi unustas siis teised püüavad teda aidata. Klassis on võimalus aidata teineteist tundides, kui keegi tegi mõne ülesanne, siis ta võib aidata teist. See on hea sest lastel kasvab sõprus, vastastikune abi.
Praktika jooksul mul ei olnud probleeme lastega ja vanematega.
Selle aja jooksul mina veel kord sain aru, et töö lastega on raske ja hoolikas töö.

13.12.13 reedel on veel inimeseõpetus ja käsitöö. Inimeseõpetuses hakkame rääkima ajast ja miks aeg on tähtis meie elus. Olen koostanud esitluse ja leidsin venekeelsed vanasõnad. Üks tunni osa on seotud sellega, et vaatame filmi osa "Потерянное время"(Kaotud aeg) ja pärast vestleme, kas on vaja hinnata aega. Ma loodan, et tund läheb hästi.

Millal on juba vaba aeg? Olen nii väsinud! Tunnid, tunnid, tunnid.... Mul on juba tehtud praktikal 14 tundi. Olen juba antud matemaatikat, vene keelt, loodusõpetust, inimeseõpetust, käsitööd, joonistamist. Ausalt öelda, kõige raskemad olid esimesed tunnid. Aga pärast, kui oled juba klassiga rohkem tuttavaks läinud on kergem.
Mulle ikkagi rohkem meeldisid loodusõpetus ja inimeseõpetus, siis on võimalus lastega vestelda ja rääkida elust. Lapsed on nii uudishimulikud ja hea meelega jutustavad, mida nad juba teavad ja tahavad teada.
Loodusõpetuses meie teemad olid kalad. loomad ja linnud. Ja kui hakkasin küsima, mis linde nad teavad, kuidas me saame neid aidata, siis oli nii palju erinevaid vastusi. Iga üks tahtis midagi öelda.
Töötades selles klassis, ma sain aru, et klassiõpetaja on väga tähtis inimene koolis. Temast sõltub, kuidas töötavad õpilased, missugune käitumine on tunnis ja muidugi, kuidas lapsed suhtevad koolisse.

Täna mul oli esimene tund, mida ma andsin ise  - kunst. Teema oli "Lemmikloom. Kass". Selles tunnis oli vaja maalida kassi, kes istub kodus.Tunni alustasin mõistatustest "Kooliasjad", millega oli võimalust kontrollida, kas kõik koolitarbed on kohal. Luuletuse abil lapsed said teada, millest on tund. Rääkisime natuke kassidest, kuidas on vaja nende järgi hoolitseda, mida nad söövad, mida meeldib teha. Selleks, et näidata kasside erinevusi pakkusin esitlust ja kuulasime laulu “Meie kiisul kriimud silmad”. Pärast otsustasime, et õues on praegu külm ja parem on kassile olla kodus. Kõigile näitasin, kuidas joonistada kassi kes istub. Lapsed joonistasid minuga koos. Aga kui kass oli valmis, iga üks juba maalis pildi tausta.

Täna veel kord külastasin 2.B klassi. See oli inimeseõpetuse tund. Tunniteema oli "Õnnetus ei hüüa tulles". Õpetaja hakkas sellest, et näitas esitlust, kus olid erinevad ohtlikud situatsioonid. Iga situatsiooni õpetaja koos õpilastega arutles ja tegid kõik koos kokkuvõtte. Miks seda ei tohi teha ja kuidas on vaja käituda. Lapsed rääkisid ohtlikutest juhtumisest, mis olid nende elus, aga teised lapsed proovisid seletada, kas käitumine oli õige või mitte. Õpetaja luges lastele jutukese ja palus paaris vestelda, mis oli õigesti ja mis valesti. Pärast iga paar seletas, miks nad nii arvavad. Edasi oli töö õpikus, kus oli vaja täita tabelit "Tean ja oskan". Tunni lõpus õpetaja palus last seletada mõned vanasõnad, mida ta luges ette.

Ja viimane tund oli vene keel. Raske kirjutada ühest keele grammatikast teises keeles. Ma kirjutan vene keeles.
На уроке ребята стали проходить тему "Родственные слова". Учитель прочитала стих и попросила ребят назвать похожие слова которые часто звучали в стихотворении. Затем выписала слова на доску и стали разбирать, что в этих словах общего. Затем дав разным группам по одному слову попросила записать родственные слова. На уроках так же присутствовала работа по учебнику, в тетради. Весь урок был посвящён проходимой теме. В конце урока отвечая на вопросы учителя, ученики показали знания по данной теме. Урок был очень динамичный, не давая ученикам возможности отвлекаться от заданий.